Pekka Himanen toob arusaadavalt välja mitte ainult it sektori vaid kogu ettevõtluse käsitluse erinevused Euroopa, Aasia ja USA vahel. Huvitavalt on mainitud Singapuri mudeli paradoksi. Arenguks vajaliku vabadust on üheti nagu piiratud aga see toimib siiski - ka täna. Pakun, et meile reklaamitud tsensuur info vaba liikumise kohta on pigem kas meedia mull või kellegi tahtlik tegevus. Või on siis privilegeeritud (lisandväärtust loovatel isikutel) seisusel teised reeglid. USA “Silicon Vally” mudeli põhiteesist (nõrgad maha jätta) tekkivate ühiskondlike probleemide vastu on leitud rohtu. Isegi nii head, et praeguse administratsiooni juhtfiguur ei suuda kuidagi Obama Care´i tühistada. Tundub, et ajaga on riigi kõrgemal tasemel ikka väga põhjalikult tegeletud. Euroopa mudeli koha pealt - mida käega katsutavat oleme me teinud viimasel 13 aastaga?
Äärmuslike vaadetega (ka neofašhistlike vaadetega) poliitiliste jõudude toetus on suurenenud. Selline olukord peegeldab selgelt ühiskonnas valitsevat ebakindlust, hirmu ning suutmatust kohaneda uute oludega. Viimast infoühiskonna ja isikliku paani vaates täiendades - aeg-ajalt on ikka tahtmine küll lihtsalt “juhe seinast välja tõmmata”. Põlisoomlaste esile tõus 2011.a parlamendivalimistel tõestab selgelt, et Soome senine valitsus kuigi palju Pekka Himaneni soovitusi ellu viia ei ole jõudnud. Midagi (huvitav oleks teda mida) on siiski vähemalt Prantsusmaal ära tehtud. Macroni võit tähendas euroopalike väärtuste selget võitu. Või siis ehmatas Trumpi ja Brexit´it juhtumid rahva kaine mõtlemise radadele tagasi.
Huvitav ja tõene on ka lähenemine multikultuursuse kasuteguritest. Mõned näited ajaloolistest kultuurikateldest ja nende edulugudest:
Toledo 8. saj - vallutati sisuliselt kogu tänane Hispaania araablaste (mauride) poolt. Toledo muudeti piirkonna keskuseks. Olles igati salliv kõikvõimalike kultuuride suhtes oli Toledo märkimisväärseks teaduskeskuseks. Rekongista lõpus vallutati Toledo 1085 aastal Alfonso VI poolt, kel oli piisavalt oidu, et mitte raamatukogusid ja teadusasutusi maha põletada. Vastupidi Toledo säilitas kultuuri ja teaduskeskuse rolli. Teadlaseid kutsuti kokku kõikjalt. Oli sisuliselt ainuke piirkond kus otseselt maure ja juute nii julmalt taga ei kiusatud (vähemalt esimesed paarsada aastat). Tõlgiti enamik araabiakeelseid raamatuid - otsus, mis sisuliselt tegi eurooplastest need kes me täna olema.
Malta saar - 13.-15. saj. Samuti paljurahvuseline, erinevaid usundeid tolereeriv ning teadust ja majandust arendav piirkond. Valitsejate poolt teadlikult suunatud tegevus, millele ei suutnud pikka aega piiri panna ka paavst läbi Malta ordu. Viimane on tänaseni toimiv ordu, mille ümber punutakse isegi suuremat saladuseloori kui vabamüürlastele.
Veneetsia ja Balkanimaade Aadria mere poolsed alad 13.-16. saj - Balkanimaad olid suuresti kultuurisillaks ida ja lääne vahel. Mereäärsed alad olid enamuses Veneetsia mõjusfääris, mille poliitika multikultuursuse suhtes kandus suuresti üle ka ülejäänud aladele. Rahvastik on seal kogu aeg kirju olnud, kuid sel perioodil oldi eriliselt tolereeriv. Piirkonna tollane edu majanduses ja teaduses on ajalooline fakt. Eraldi võib välja tuua ka Montenegro mille eripäraks oli see, et Osmanite impeeriumil neid täielikult vallutada ei õnnestunudki.
Araablased ja Osmani impeerium - kuni suhteliselt hilise ajani siiski ülimalt tolerantne ühiskond kõikvõimalike usundite ja rahvuste suhtes. Võib julgelt väita, et valdav enamus Euroopa kultuurist ja teadusest on sellelt seltskonnalt imporditud.
Kahjuks jääb meil multikultuursusest saadav kasutegur veel mõnda aega olemata. Vähemalt ei tehta selles suunas teadlike pingutusi. Väike tige natsiriik nagu me oleme.
Globaliseerumine peab olema vastastikune - mõte on kena, kuid tundub utoopilisena. Tugevamad nupud globaalsel malelaual on suuresti väljas oma huvide eest. Hea on siinkohal tuua esile just USA, kes ütleb selgelt välja, et esikohal on riigi huvid. Vabalt väljendatakse võimalust seda ka sõjaliselt tagada. Kusjuures viimast võimalust ei ole ükski teine riik ega impeerium nii mastaapselt varem kasutanud. Huvitav küll, miks reageeritakse Venemaa analoogsele väljaütlemisele nii valulikult. Põhiseaduse parandusega, mis ütleb, et oma kodanike huvide kaitsmiseks võib sõjalist jõudu rakendada ka väljaspool oma riigi piire on USAl kui ka paljudel teistel riikidel olemas.
Ilmselgelt on Pekka Himaneni maailmavaade väga kosmopoliitne. Nõustudes täielikult tema poolt välja käidud teesidega pean siiski nende mastaapset (samaaegselt ja üle Euroopalist) rakendamist utoopiliseks. Kosmopoliitse pildi tunnetamine eeldab suhteliselt head haridust (erudeeritust), mõtlemis- ja analüüsivõimet, kriitikameelt, elukogemust. Et sellised ideid kiirelt ja efektiivselt riigi või Euroopa tasandil ellu viia eeldab eelkirjeldatud omadustega kodanike ja eelkõige riigijuhtide rohkust. Paneme nüüd Pekka Himaneni 2004.a ülevaate infoühiskonna väljakutsetest käesoleva valimiste konteksti ja mõtleme võimalikest positiivsetest arengutest edasi…
Isikliku arvamuse kohaselt raport põrutavalt uuenduslike mõtteid välja ei käi. Kõikide käsitluste kohta leidub ajaloost küllaltki palju näiteid. Küll aga on teemad hästi ja ülevaatlikult kokku kirjutatud, viisil mil raportit on nauditav lugeda.