Copyleft on üldine kontseptsioon, mida ei kasutada eraldiseisvana vaid realiseeritakse tavaliselt läbi kasutuslitsentside. Copyleft on iseenesest üks viis kuidas kasutada (realiseerida) klassikalisi copyright õiguseid. Seda küll siis äraspidisena tuntud copyright õigustele.
Avavara litsentsi tüüpide puhul on oluline jälgida copileft mõu erinevate litsentsi tüüpidele. Litsentside jaotus copileft mõju tugevuse järgi:
väga tugev (AGPL)
tugev (GNU GPL) - geoinfosüsteemide tarkvara QGIS http://www.qgis.org/en/site/ ja GRASS https://grass.osgeo.org/. Tean mitmeid GIS lahendusi mis nimetatud tarkvara abil üles ehitatud. Lahendused, mis on maksnud telijatele omajagu raha. Täitsa huvitav oleks teada, kas nimetatud litsentsiga kaitstud toodetele toetuvad lahendused peavad samuti täielikult olema teistele tasuta?
nõrk (GNU LGPL, Mozilla Avalik Litsents) - kontoritarkvara LibreOffice https://www.libreoffice.org/. Selle eelkäijat OpenOffice.org kasutasin juba üksnes põhimõtte pärast. Teatavasti toimus viimase osas üksvahe suisa riiklik kampaania suunamaks riigiasutusi kasutama nimetatud tarkvara. Ei teagi, kas oli ametnike harjumuste jõud nii tohutu või tegid MS omad head lobitööd, igatahes jooksis asi suuresti liiva.
puudub (Apache, MIT, X11, BSD)
Kurva tõsiasjana pean mainima, et meie organisatsioonis õigusharidusega (neid on 5-6) isikutes kõnealuse teema osas pädevat ettevalmistust ei ole. Vähemalt tekkis totaalne nõutus ühe konkreetse arenduse osas, mille tulemust soovisin õiguslikult jätta suhteliselt vabaks. Tõenäoliselt riigisektoris valdavas osas tellitud arenduste õigusliku ülevaadet ei omata. On enam kui tõenäoline, et tuleb ette olukordi, kus üks KOV ostab arenduse mis on teise KOV poolt välja ostetud ja on tegelikult avavara. Mis puudutab juriidilise ettevalmistuse puudulikust siis tundub et tegemist on lihtsal põhjusega, et nimetatud valdkonnas suuri rahasid ei liigu. Parimal juhul tekitab mingeid reaktsioone märksõnad “vabavara” ja “avatud lähtekood” - see mis sisu ja õigused tegelikult nende sõnade taga on ei teata.
Igatahes on edasiseks plaanis vähemalt oma arenduste osas kasutusõiguste osas teatava ühtne lähenemine luua. Ning lisaks ainult jutule, et kõik saavad neid kasutada, lahendused ka reaalselt kättesaadavaks teha.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar