Nädalateema 11 - Tarkvara arendus- ja ärimudel ühe konkreetse projekti näitel

Asjasse segatud isikud võivad arvata, ja seejuures mitte ka eksida, et siinkirjutaja teab tarkvara arendusest ja ärimudelitest sama palju kui lehm lennuõnnetusest. Eks kõik sõltub taustsüsteemist millega vaadeldavat objekti võrrelda. Samas on kuidagi lastetoast kaasa tulnud tugev tung ja tahtmine pidevalt teha asju paremini kui tehti seda eile. Kuskilt kummitab soovitus - kui midagi laenad anna see tagasi paremas seisus kui saades.

Aga tulles nüüd teema juurde - tänavavalgustus. Eriti praegusel aastaajal igapäevane nähtus, mida märkad siis kui seda ei näe. Ehk mõningased tundeid inimeses tekitab see ainult siis kui seda ei ole. Kogu seda taristut on vaja hallata. Võtsin siis ette minu ametis üsna tüüpilise juhtumi. Kogu info ühe võrgu kohta on ühe tubli tsaariaegse inimese peas (see on muidugi teatav liialdus aga kollektiivis kutsume teda ikka pigem Rootsiaegseks meheks). Teatavasti on selline info peas talletamise viis üsna riskantne - kindlasti kohe ei sobitu kuidagi see asjakohaste ISKE nõuetega ja RIHAS ei õnnestu teda ka parema tahtmise juures ära registreerida. 
Siit edasi lühemalt. Sai loodud GIS andmebaas, koos sobiliku kaardiliidesega andmete sisestamiseks ja nutirakendusega välitööde läbiviimiseks. Kogu arhiiv käidi põhjalikult üle, tsaariaegse mehe viisime hüpnoosi, sahtlid tühjendasime ära ja tehtud. Kuna ma sellise teguviisi eest ametivendi ka mujal ette hoiatasin siis hüppas paati ka Tartu linn. Mitte nüüd naljatades - andmebaasi mudeli loomisel sai koos ära tehtud hulga asjaliku tööd.

Üteldakse, vist ka õigustatult, et süües kasvab isu. Tahtsime Tartuga koos astuda sammu edasi ja liidestada meie sisuliselt inventariseerimise platvorm tänapäevase kajugjuhtimissüsteemidega. Poliitikutele kolm tilka verd - EAS toetus - halliks läinud hankespetsialist ja tulemuseks oli see, et me suutsime hankida kõrge kvalifikatsiooniga tööjõudu mitte traditsioonilist valmis vidinat millest tellijal mingit ettekujutust ei ole. Või kui oli siis saadi täpselt seda mida kirja pandi aga mis ei vasta sugugi sellele mida tellijal vaja oli. Riigihanked… Arenduse käigus käis analüüs, disain ja arendus pideva protsessina. Nõuded muutusid pidevalt. Usaldus meie ja arendaja vahel on kõrge. Töö kulgeb ladusalt ja oleme tellijana protsessis olulisel kohal. Tänaseks õpitu järgi võiks nimetada et olen selles töös one site customer rollis. Millist konkreetset metoodikat arendaja selle töö käigus rakendab ei oska ütelda. Kuna tegemist on siiski väikesemahulise tööga siis pakun, et tegemist on pigem scrum´i ja kanban seguga.

Eriliseks kordaminekuks arvan olevat meie kasutatud ärimudel. Kuna raha oli vähe tuli potentsiaalse arendaja huvi asja vastu tekitada alternatiivsete lahenduste abil. Lahendasime olukorra nii, et meile ja teistele Eesti omavalitsustele on kautuslitsents tasuta. Makstakse teenuse majutuse, hooldustööde ja edasise arenduse eest. Varalised õigused jäävad arendajale. Meiepoolsete riskide maandamiseks oli lisatud tingimus olukorraks kus arendaja toote võõrandab või ei soovi enam teenusega jätkata. Nimetatud olukorras peab ta toote meile kõige saba ja karvadega üle andma koos õigusega toodet edasi arendada. Meie lootus, et arendaja saab tehtud tööga lisakasumit teenida kolmandate osapoolte kaudu näikse end õigustavat. Vähemalt saime partneri, kes tavaolukorras nii pisikeste töödega ei tegele.

Nädalateema 10 - Eric S. Raymondi Hacker-HOWTO – mõningasest äratundmisrõõmust ja vastuoludest

Artikkel on tore lugemine. Artikkel on varustatud hulgaliste linkidega asjalikesse lisaallikatesse. Kõik see kokku annab valdkonnast väga hea ja kontsentreeritud ülevaate. Meeldivalt kõditab äratundmine, et nii mõnigi välja toodud iseloomujoon käib ka enda kohta. Olgu, sellega tõmbasin ma küll nüüd tagasihoidlikust käsitlevale punktile vee peale, aga siiski. Artiklis on minu arvates siiski pandud liigset rõhku tehniliste oskuste rõhutamisele versus vaba maailma mõtteviis. Või õigemini, esineb käsitlusviisis teatavaid vastuolusid. Üheks häkkeri tunnuseks loeb ta ühiskonnale kasulikuks olemist. Kingiühiskond. Samas sarjab tugevalt MS´i ja soovitab tungivalt kõike sellega seonduvat vältida. Valdav osa inimestest kasutab siiski Windows´i. Kas ei oleks altruistlikum luua just sellele süsteemile täiendavad vabu vahendeid. Muidugi on seda tehtud ja loodetavasti tehakse veelgi rohkem. Isiklikult aga ei taha nõustuda tehniliste oskuste nii suure osakaaluga häkkeriks olemises. Üheks üsna egoistlikuks põhjuseks on muidugi ka see, et viimased oskused on just endal kesised. Tunnen, et häkkeriks olemiseks ei pea täitma artiklis 100% ette antud tingimusi. On täiesti võimalik, et mõne kommertstarkvara silmis ketserlik isiksus hakkab järsku riiklikul tasemel (siinkandis on siiski riigiaparaat kõige suurem kommertstarkvarade tarbija) ajama vabavara poliitikat. Sellise isiku tegutsemisviis võib korda saata väga suurel määral häkkerluse mõtteviisiga seotud eesmärke. Mäletatavasti käis meie riigisüsteemist käesoleva sajandi esimese kümnendi paiku korra üle vabavara värskendav tuul näiteks OpenOffice.org näol. Isegi Tiigrihüppe sihtasutus saadi sellele projektile toeks pandud. Selle taga ei seisnud ainult professionaalsed programmeerijad.

Lugu tuletas muidugi valusalt meelde ka tõiga, et ei ole siiani teinud mugavalt kättesaadavaks neid asju, mida vabalt kasutatavaks kuulutasin. Siia alla käivad mõned skriptid, andmebaasi mudelid ja töölaua pluginad. Tunnistan süüd ja luban siiralt ennast parandada.

http://openoffice-et.sourceforge.net/

Nädalateema 9 - Tuntud ja tundmatud IT juhid

“Ma ei kavatse alluda provokatsioonidele. Muidugi kui just vägivallaga ei ähvardata või suurt summat raha ei pakuta…”

Nädalateema püstitus suunab mind käituma loomuvastaselt, nõudes mind andma avaliku hinnangut kellegi kohta keda ma ei tunne. Seda siis valdkonnas mis pehmelt väljendades ületab minu ebakompetentsuse piirid. Jätan seekordsest kirjutisest välja “tuntud” ja osaliselt “juhi”, mõistes seejuures selgelt minu käitumisviisi potentsiaalseid tagajärgi. Põhjendan:

• Tegeledes mõnda aega GIS valdkonnas, ei ole mul olnud selle temaatikaga seotud juhti. Ametijuhendi järgsete juhtidega on mul usalduslik suhe - ehk siis mõtlen välja probleeme, et neid siis võidukalt lahendada;

• Ma ei tunne isiklikult ühtegi IT tuntud juhti. (tuntud on siinkohal samuti termin mis vajaks teatavat määratlemist);

• Kui keegi on tuntud, siis ilma isikliku või tööalase kokkupuuteta puudub mul objektiivne ülevaade ka kõnealuse isiku juhtimisstiilist ja oskustest;

• On võimalus koostada kirjeldus teiste ajakirjanike kirjatükkide või autobiograafia põhjal. Kuid esimesed neist kirjutavad reeglina seda mis müüb ja teised - olgem ausad - kui lõpuni ausad ja objektiivsed me iseendi suhtes oleme? Eriti need isikud kes endast kirjutama kipuvad.

Eeltoodud nappidele põhjendustele tuginedes tunnen, et võimalik kirjeldus tuntud aga minule tundmatust IT-juhist sobiks rohkem saunavestluste rubriiki ja ei kannata välja musti piksleid ekraanil (vanasti nimetati seda kuuldavasti ka trükimustaks). Seega kirjutan hoopis kahest, oma valdkonnas, Eesti mõistes laialdaselt tuntud ja minule tuttavast inimesest. Seejuures nimesid nimetamata ja lootuses, et nad alljärgneva kirjutisega kokku ei puutu.

Juttu tuleb persoonist, kes on minust oluliselt kompetentsem (nagu valdav enamus mulle olulisi inimesi). Ta tõestab ilmekalt, et akadeemiline haridus annab edaspidiseks teatavad eeldused, mis minusugusel iseõppijal puuduvad. Tal on imetlusväärne oskus balansseerida dokumentatsiooni ja toimivate infosüsteemide õhkõrnal piiril. Imetlusväärne seetõttu, et tegemist on riigiasutusega. Omamata suurt meeskonda on ta suutnud saavutada lühikese ajaga midagi, kuhu teised on jõudnud suure meeskonna, raske raha ja pikaaegse tööga. Võis siis ei ole või ei hakka ka niipea jõudma. Asutuses on selles valdkonnas seatud selge eesmärk kuhu ja millal tahetakse jõuda. Temaga koostöö on õpetlik ja motiveeriv. Juhitüübi omadustest läheb kindlasti kirja teavitaja/suhtleja, juht, mentor/õpetaja ja ülemus.

Teine persoon - kauaaegne sõber. Omab väga laialdasi valdkonna põhiseid teadmisi, eriti just seda osa mis puudutab prii- ja avavara maailma. Olles noorena väheldaste kunstikalduvustega on temast nüüdseks saanud Häkker ja seda just suure algustähega. Kusjuures stereotüüpsed arvamused välimuse ja suhtlemisoskuste kohta tema puhul kindlasti ei kehti. Üsna lihtne on teda paigutada väikese agiilse asjaajamisega tiimi etteotsa. Kas ta aga suure ülemuse rollis end mugavalt tunneks ja sellega suurepäraselt hakkama saaks, sõltub tõenäoliselt rohkem juhusest kui ratsionaalsest kaalutlustest. Üks mis kindel, riigi sektoris juhiks ta kindlasti ei sobi. See oleks sama nagu kärpida kotkal tiivad ja ta puuri pista. See on üks õnnetus kuubis vaatepilt - minge Tallinna loomaeda ja vaadake. Lapsena sain sellest üsna unustamatu ja vastiku mälupildi. Hiljem sellesse sektsiooni oma jalga tõstnud ei ole. Samas aga vaadake kanalisi, need näikse tundvat end puuris suhteliselt mõnusalt. Kui nüüd viimase tähelepaneku ja mõni lause eespool kirjutatu tõdemuse vahel teatud seoseid hakata analüüsima saaks juba püstitada hoopis uue teema millest kirjutada...

Nädalateema 8 - IT professionaal

Erialane professionaalsus on mõiste millele üheseid kriteeriumeid seatud ei ole. Ega seda teha saagi. Haridust tõendav dokument ei pruugi kajastada haritust ega õpitud eriala sisulist mõistmist. Samuti ei taga mingi kitsa valdkonna tundmine seda, et just selles valdkonnas loodud lahendused on paremad teistest võimalikest lahendustest. Üks käsitlusviis ei pruugi sama hästi toimida teisal. Pean siinkohal silmas just IT sektorit. Samuti ei taga n.ö. „kõigetadmine“ ka edu. Siinkohal tuleb mängu juba loodusseadustega kooskõlas olev universaalsuse printsiip. Kuna IT sektor on muutunud niivõrd laiaulatuslikuks, siis ei ole ühel inimesel kuidagi võimalik saavutada ühtlaselt head taset kõigis mõeldavates valdkondades.

Isiklikult pean end oma valdkonnas kompetentseks, kuid mitte professionaalseks. Seda põhjusel, et suudan küll teatud valdkonnas hästi toimetada, kuid seda siiski ainult ühel platvormil. Konkurentide, eriti just vabavaraliste osas, hea ülevaade puudub. Seega ei ole ma pädev hindama, kas minu kasutatav platvorm on sama efektiivne ka kusagil mujal analoogsetes situatsioonides. Enda jaoks olen jõudnud arusaamisele, et üheks professionaalsuse tunnuseks on indiviidi oskus suhtuda kriitiliselt oma kitsa valdkonna teadmiste jõulisesse eelistamisse ja oskuseset olla avatud uute lahenduste osas.

Eeltoodust lähtudes jõuan järeldusele, et meil ei ole suurt mõtet fookusseerida ainult üksikindiviidide erialastele oskustele. Suuri ja mõjukaid lahedusi ei suuda enam keegi ainuisikuliselt ellu rakendada. Suured asjad tehakse meeskonna tööna ja seal sõltub juba konkreetsete isikute oskuste rakendamine juhtimisest. Sõltumata sellest kas keegi on loomult koleerik, introvert, sangviinik või ekstravert.