Nädalateema 3 - Veebifoorum, kas nüüdisaegne turuplats või uue meedia täiendus?

Jätkuvalt üllatab mind selle kursuse jooksul, kui kaugele ajas tegelikult täna nii tavalised asjad oma juurtega ulatuvad. Esimesed foorumid olid loodud ülikoolide poolt valdavalt informatsiooni vahetamiseks ja konverentsi keskkonnaks.

1976.a oli esimest korda võrgus EMISARY, mis loodi kriiside juhtimiseks ja strateegiliseks planeerimiseks. Unistuseks oli luua keskkond, mis suurendaks kollektiivsele intellikentsuse baasil tehtud otsuste kvaliteeti. http://wikiworld.com/wiki/index.php/EIES_History

KOM-arvutikonverentsisüsteemi arendati Stokholmi ülikooli infotehnoloogia keskuses. KOM esimene versioon töötas 1977. aastal. https://people.dsv.su.se/~jpalme/s1/history-of-KOM.html

Kusjuures tänaste altruistlike foorumite idee pärineb samuti 1970’te algusest. Uppsala ülikoolis arutleti teemal, et suured organisatsioonid kasutavad arvuteid peamiselt inimeste kontrollimiseks. Küsiti, kas oleks võimalik luua arvutisüsteeme mis aitaksid inimest? Jacob Palme oli suuresti selliste teemade eestkõnelejaks. Ühiskondlik debatt ei erinenud sugugi sellest mida peetakse AI osas täna. Raamatust “History of Nordic Computing 3” (2010) saab selle ajastu ja teema kohta lugeda huvitavat lõiku https://hal.inria.fr/hal-01564620/document

Delphiforum http://www.delphiforums.com/ (algusajaks loetakse 1983) on üks vanemaid foorumeid, mis tänaseni toimib. Tänaseks pea 26 miljonit arutelu. 

Tänapäevaste veebifoorumite lai levik jääb 90’te keskpaika. Interneti hüppelise levikuga proletariaadi hulka muutub selgelt ka foorumite temaatika. Hulgaliselt tuleb juurde kõikvõimalikke teemapõhiseid ja teematuid foorumeid. Selgelt on tunda, et paljudel kasutajatel puudub igasugune mõõdutunne. Võimalus foorumites anonüümsena oma “elutarkust” jagada viib paljud head algatused lõpuks foorumi sulgemiseni. Tõenäoliselt saanud foorumi algatajad ise ka päris täpselt aru mis töö neid moderaatorina ees ootab. Samuti ei mõistetud nii loojate kui kasutajate poolt tihti ka foorumi eesmärki kui sellist. Näitena võib tuua KOV’id, kes veel 2000.a alguses õhinaga lõid Vallavalituste juurde veebifoorumid. Foorum muutus kiiresti pealekaebuste kohaks ja poriloopimise seinaks. Tore ju, kui minu ärapanemisest ikka kõik valla kodanikud kuulda saavad. Samuti oli selgusetu, kas ja kes peab postitustele vastama. Tööprotsessidesse jäi see lisamata. Heas usus ettevõtmine, mis kiirelt läbi kukkus.

Arvan, et tänaseks on nii moderaatorid, lugejad kui kirjutajad end selgemalt erinevate foorumite vahel positsioneerinud. Igaüks leiab omale vastavalt oma rikutuse tasemele sobiliku koha. Seetõttu arvan, et foorumid katavad ka aastatuhandete kauguste turulistele suhtlusvajaduse, kui on ka ühtlasi oluliseks täienduseks uuele meediale.

Leian, et foorumid on tänaseks saavutanud kindla positsiooni uue meedia osana. Foorum täidab suuresti tühimikku mis esineb kõigis uudislugudes. Lahe lugu, aga kuidas seda ise teha? See viimane on just see mida reeglina ühestki uudisnupust ei leia. Foorum siinkohal aga annab vastused just viimasele ja säilitab seetõttu oma koha uue meedia osana. Näitena toon siinkohal enda erialaga seotud ülimalt altruistliku foorumi, mis on minu põhiline “helpdesk”. Eriala ajakirjadest ja muudest uue meedia uudisnuppudest tekib tihti uusi ideid. Samas nende ellu rakendamine ja igapäevane asja püsti hoidmine on hoopis teine lugu. https://gis.stackexchange.com/. Jookseb see siis 2008.a loodud ettevõtte Stackoverflow poolt 2009.a vabaks antud foorumi tarkvaral StackExchange. Stackoverflow on vist üldse üks paremaid asju mis tehtud…

Nädalateema 2. Interneti vanarauast - elust enne 1991. aasta WWW tulekut

Kui nüüd kõik ausalt ära rääkida, siis FTP klient programmi kasutamine oli see mis kunagi avas minu jaoks vaba maailma võluväravad. Filmid, mängud muusika… Pahupool küll, kuid Microsoft Windows populaarsuse taga on tõenäoliselt ühe tegurina ka piraatlus. Julgen arvata, et piraatlusega lubati tegeleda lausa teadlikult. Kui vaene idabloki kodanik niikuinii ühegi tarkvara eest ei maksa - las siis kasutab illegaalset, peaasi, et see on Windows.

FTP (File Transfer Protocol) - loodi India Kanpuri tehnoloogia instituudis tudeng Abhay Bhushan poolt 16. aprillil 1971.a (https://en.wikipedia.org/wiki/Abhay_Bhushan). FTP loomine lahendas teadusasutuste vahel suuremahuliste failide liigutamise probleemi. FTP tugevuseks on võimalus andmete alla laadimist poolelijäänud kohast jätkata ka katkenud ühenduse taastamise järgselt. FTP on mõningate modifikatsioonidega tänaseni laialdaselt kasutusel. Juhul kui kasutajal tuleb kusagilt suuremahulisi faile alla laadida siis, suunatakse ta tihtipeale FTP-d kasutama (FileZilla, SmartFTP, WinSCP). Muidugi on olemas ka FTP tugi juba brauserites, kuid seda piiratud kiiruse ja funtsionaalsusega. Tavakasutaja tõenäoliselt ei teadvustagi, et installeerides FTP klient programmi, paneb ta oma masinas püsti midagi muud kui n.ö. tavalise interneti. Näiteks kasutab FTP-d ruumiandmete levitamiseks Eesti Maa-amet. Pärast ruumiandmete avaandmeteks kuulutamisel 2012.a kasutas seda ka Soome Maa-amet. Kardeti küll, et failijagamise server jooksutatakse seepeale kohe kokku. Kuid D-day’l paisati entusiastlike inimeste poolt andmed ühtlasi üles ka BitTorrent keskkondadesse. Seega jäi koormus siiski madalaks. Ääremärkusena mainin et tollast litsentsilepingut loeti lihtsalt geniaalseks (http://www.maanmittauslaitos.fi/en/maps-and-spatial-data/expert-users/topographic-data-and-how-acquire-it/national-land-survey-open). Sisuliselt tähendas see, et kasuta kuidas tahad aga viita allikale ja ajale. Taanlaste oma (tegeleti samuti ruumiandmete “vabastamisega”) oli väidetavalt 21 lk pikk.

Alustades endaga diskussiooni elust enne 1991.a WWW tulekut, tekkis küsimus internetist kui terminist. Kuidas seda ikka käsitleda? Mõned peavad selle alguseks 1866.a Atlandi-aluse telegraafikaabli paigaldamist. Miks siis mitte juba elektrilise telegraafi loomist Thomas Samuel von Sömmering poolt 1809.a (https://en.wikipedia.org/wiki/Samuel_Thomas_von_S%C3%B6mmerring). Kui nüüd tugevalt üldistada, siis kas mitte ei ole internet lihtsalt üks järjekordne telekommunikatsiooni viis? Küll tuntavalt võimekam kui varasem, kuid mis siiski omab suurt ühisosa kõige varasemaga. Lähtudes siinkohal üldistusest, et tegemist on telekommunikatsiooniga katsun leida kas mõni varasem viis on üldse meie elust kadunud. 

Valgusignaalid. sidesüsteemina kasutusel olnud pikka aega. Kirjapandud ajaloost näiteks kreeklased kasutasid kodeeritud sõnumite edastamiseks päikesekiiri peegeldavaid peegleid. Erinevad tuletornid jne. Tegelikult tänaseni jätkuvalt kasutusel näiteks merenavigatsioonis. 

Suitsusignaalid. Minule olid nahksuka jutud ja Winnetou lapsepõlve lahutamatu osa. Samas värvilised suitusignaalid on ellujäämispakettides tänaseni kasutusel. Lisaks ka sõjanduses näiteks asukoha markeritena. 

Helisignaalid. Kõikvõimalike helisignaalidega puutume pidevalt kokku transpordi sektoris. 

Postiteenistus. Täiesti toimivana oli kasutusel assüürlastel juba 4000 aastat tagasi ja ei ole tänaseni kuhugi kadunud. 

Tuvipost. Muutunud tänaseks rohkem spordiks kui kommunikatsiooni viisiks. Kuid mine tea mida need spioonid kõike ära ei tee et oma kirjavahetust salajas hoida. Ei ole küll otseselt kommunikatsioon, kuid tuvidposti on mitmel pool kasutatud piiriüleses narkootikumide veos. 

Semafor. Eriti laialdaselt levis see Euroopas Napoleoni sõdade ajal. Esiti tundus, et see on tõesti telekommunikatsiooni viis, mis on tänaseks kadunud. Samas selle aluseks olev lippudega signaliseerimine on täiesti olemas. Näiteks spordivõistlustel. 

Elektriline telegraaf. Pole ise kunagi telegrammi saatnud, saanud aga küll. Kuigi tundub, et tegemist on välja surnud valdkonnaga eksisteerib see tänaseni (nt https://www.itelegram.com/ ja kes viitsib võib müütidest lugeda ka https://itelegram.com/telegram/Myths_About_Telegrams.asp). Hilisem raadiotelegraaf on senini laialdaselt kasutusel. 

Kõik muu nagu raadio- ja telefonside ning televisioon on juba nii uued asjad, et neid ei maksa siinkohal mainidagi. 

Kokkuvõtlikult väidan, et ükski interneti eelne telekommunikatsiooni viis ei olegi lõplikult välja surnud. Ilmselgelt on needl minetanud oma varasema tähtsuse, kuid on seni kasutusel alternatiivse telekommunikatsiooni viisina juhuks kui “nett” maha kukub”. Tore, et vanasse kaevu ei ole sülitatud, sest internet nagu Tallinna linn on asi mis kunagi päris valmis ei saa.

Nädalateema 1 "Noppeid IT ajaloost" - asjad millest asja ei saanud

On intrigeeriv tunnistada IT-lahendust paljulubavaks kui seda edu ei saada. Põhjusel, et tõenduse idee geniaalsusele annab minu hinnangul just edu turul. Juhul kui idee autorid ise ei ole võimelised turul toime tulema, korjatakse see kindlasti mõne võimekama poolt üles. Ehk võiks väidelda teemal, et ebaeduga lahendused on halvad juba idee faasis. Küll aga leidub näiteid altminekutest juba toote esmastel etappidel kui ka kõrgeid kukkumisi turuliidri positsioonilt.

Yahoo! - on hea näide kompaniist, kes oli nii pimestatud oma edust, et ei märganud põhimõttelist muutust nende põhitoote arengusuundades. Teatavasti tegelesid yahoo interneti otsingumootori vastuste koostamisega ehk siis veebilehtede hindamisega inimesed. See andis küll täpse otsingu vaste kuid selline töö oli ilmselgelt ressursimahukas. Yahool ei olnud plaani juhtumiks, kus mõni teine ettevõte võib välja tulla innovaatlisema tootega. Google oli see, kes ütles, et siin on parem viis seda asja teha. Kusjuures 1999.a käisid läbirääkimised Google müümisest Excite´le vähem kui miljoni dollari eest (https://techcrunch.com/2010/09/29/google-excite/). Yahoo on hea näide sellest, et ka tipus olles ei saa loorberitele puhkama jääda. Peab olema tegevusplaan olukordadeks kus hakkab juhtuma halvim mida ette võib kujutada.

Google Glass - justkui ulmefilmi materjaliseerumine. Selgelt on tegemist läbikukkumisega. Raske on seda pidada mitte innovaatiliseks või vähelubavaks ideeks. Tehti ilmselgelt vigu. Üheksi hetkeks ei saanud Google Glass lahti prototüübi staatusest. Esimesi tooteid pakuti vaid nn avastajatele, kelleks olid enamajaolt ajakirjanikud ja suuremat sorti tehnikahuvilised. Loodetud positiivse tagasiside asemel ujutati meedia ja sotsiaalvõrgustik üle negatiivse kriitikaga. Sellega toime tulemiseks Googlil nagu plaan puudus. Lisaks veel privaatsust puudutavad juriidilised küsimused, millega toime tulemiseks ei oldud samuti ette valmistatud. Mis minu arvates peamine - mida see tore vidin tegema pidi? Millega see omanikule kasulik on? Mis probleeme lahendama? Seega, kas antud juhul oli ikka tegemist paljulubava ideega? (http://www.business2community.com/tech-gadgets/5-reasons-google-glass-miserable-failure-01462398#ED5Ayc5AvQOEgWz3.97)

Microsoft Bob (https://en.wikipedia.org/wiki/Microsoft_Bob) - kas keegi üldse mäletab? Komistasin sellele otsa internetist suuremaid läbikukkumisi otsides. Olen kindel, et arendajad kes sellega tegelesid pidasid seda kindlasti uuenduslikuks ja innovatiivseks. On ka kunagi endal sellega põgus kokkupuude olnud. Mäletan et see jooksis pidevalt kokku, oli ebamugav ja tüütu. Kurja, ma ei leia alati oma töölaualtki pastakat üles. Nüüd hakka veel arvutis kirjutamiseks seda kuskilt virtuaalsetest sahtlitest otsima. Või mängu mänguasjde kastist. Aga pole halba ilma heata - juhtiv arendaja Microsoft Bob 2.0 juures oli Gabe Newell (https://en.wikipedia.org/wiki/Gabe_Newell ja https://blog.codinghorror.com/the-only-truly-failed-project/), hilisema Valve Corporation üks asutajatest. Half-Life ütleb vist kõigile midagi.