Moraalsed õigused jäävad muutmata - Tunnustame alati loomingu autorit. Huvitavam koht on siin sõnal “moraalsus”. Kui kirjutises kasutan gravitatsiooni valemeid siis kas peaksin viitama ka Newtonile. Ehk siis kas igasugune kirjutis peaks olema üks viidete jada. Või siis teine äärmus - kõik siin ilmas on looduse osa ja piisab siis viitest sobilikule jumalusele. Ketseritest teadlased ei ole ju teinud muud kui emakest loodust ainult maha viksinud ja nüüd nõuavad, et me tõstaks ta loojaga samale pulgale. Pakun, et piiri on seadusesse suhteliselt võimatu tõmmata. Moraalsus on siiski sügavalt individuaalne nähtus.
Vaba mittekommertslik jagamine - koopia tegemine ja koopiate jagamine ilma kasumi saamise motiivita on lubatud tegevus. Huvitav on siin sõna “kasum”. Kas ainult rahaline. Järjest enam maksab tööturul isiku profoolio mitte akadeemiline õiend.
20 aastat kaubandusliku monopoli - Varaliste ainuõiguste ajaga piiritlemine on hea ja selge moodus mida on lihtne tänasesse õigusesse sisse kirjutada. Valgustatus, tarbimise ja teadmiste kasv. Igati positiivne ettepanek.
Autorikaitse õiguste registreerimine pärast 5 aastat - Nagu eelminegi ettepanek on seegi selgelt määratletav tegevus, mida on võimalik seadusesse sisse viia. Mõte, et varaliste õiguste säilitamise eest tuleb vara omanikul ka ise vähe vaeva näha on hea ettepanek. Viis aastat on piisav selleks, et teha edasise kasumlikkuse analüüs.
Loomingu tükikeste kasutamise lubamine - Raske selget mahu piiri tõmmata. Mahtude korral on tegemist rohkem moraali küsimusega. Aga praegune olukord, kus mõne sekundi audio-video materjali kasutamist võib sind kurjategijaks teha, on tõesti jabur.
DRM keelamine - Sisuliselt riiklik ja suurkorporatsioonide legaalne nuuskvara, mis ahistab selgelt isikuvabadusi. Huvitav mitmele protsendile kodanikest selline asi sobiks?
Piraadiparteile ma helget tulevikku ette ei ennusta. Kuigi nende missioon on igati asjakohane, arvan, et rahvas neile piisavalt mandaati ei anna. Seda põhjusel, et tegelikult ükski riik otseselt läbi oma ametkondade autoriõigust täiel määral ei realiseeri. Massiline pisipiraatlus on teema, mille menetlemiseks juriidiliselt väljendades “puudub avalik huvi”. Huvi puudub ka poliitikutelt, kuna otsest ja kiiret tulu (rahalist) selle teemaga tegelemisest ei tõuse. Küll aga pakub pinget teemade käsitlus, mis võimaldaks tänasest veebimajandusest maksude näol riigikassasse raha juurde saada. Pakun, et praegu nii suurelt ette võetud teema päädib vorst-vorsti vastu kauplemisega suurkorporatsioonide ja riikide, liitude vahel. Kahjuks saab riigi poolt pakutavaks vorstiks olla vaid DRM :-( ...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar