Nädalateema 7 - Avavara litsentsidest

Copyleft on üldine kontseptsioon, mida ei kasutada eraldiseisvana vaid realiseeritakse tavaliselt läbi kasutuslitsentside. Copyleft on iseenesest üks viis kuidas kasutada (realiseerida) klassikalisi copyright õiguseid. Seda küll siis äraspidisena tuntud copyright õigustele.

Avavara litsentsi tüüpide puhul on oluline jälgida copileft mõu erinevate litsentsi tüüpidele. Litsentside jaotus copileft mõju tugevuse järgi: 

väga tugev (AGPL) 

tugev (GNU GPL) - geoinfosüsteemide tarkvara QGIS http://www.qgis.org/en/site/ ja GRASS https://grass.osgeo.org/. Tean mitmeid GIS lahendusi mis nimetatud tarkvara abil üles ehitatud. Lahendused, mis on maksnud telijatele omajagu raha. Täitsa huvitav oleks teada, kas nimetatud litsentsiga kaitstud toodetele toetuvad lahendused peavad samuti täielikult olema teistele tasuta?

nõrk (GNU LGPL, Mozilla Avalik Litsents) - kontoritarkvara LibreOffice https://www.libreoffice.org/. Selle eelkäijat OpenOffice.org kasutasin juba üksnes põhimõtte pärast. Teatavasti toimus viimase osas üksvahe suisa riiklik kampaania suunamaks riigiasutusi kasutama nimetatud tarkvara. Ei teagi, kas oli ametnike harjumuste jõud nii tohutu või tegid MS omad head lobitööd, igatahes jooksis asi suuresti liiva. 

puudub (Apache, MIT, X11, BSD) 

Kurva tõsiasjana pean mainima, et meie organisatsioonis õigusharidusega (neid on 5-6) isikutes kõnealuse teema osas pädevat ettevalmistust ei ole. Vähemalt tekkis totaalne nõutus ühe konkreetse arenduse osas, mille tulemust soovisin õiguslikult jätta suhteliselt vabaks. Tõenäoliselt riigisektoris valdavas osas tellitud arenduste õigusliku ülevaadet ei omata. On enam kui tõenäoline, et tuleb ette olukordi, kus üks KOV ostab arenduse mis on teise KOV poolt välja ostetud ja on tegelikult avavara. Mis puudutab juriidilise ettevalmistuse puudulikust siis tundub et tegemist on lihtsal põhjusega, et nimetatud valdkonnas suuri rahasid ei liigu. Parimal juhul tekitab mingeid reaktsioone märksõnad “vabavara” ja “avatud lähtekood” - see mis sisu ja õigused tegelikult nende sõnade taga on ei teata.

Igatahes on edasiseks plaanis vähemalt oma arenduste osas kasutusõiguste osas teatava ühtne lähenemine luua. Ning lisaks ainult jutule, et kõik saavad neid kasutada, lahendused ka reaalselt kättesaadavaks teha.

Nädalateema 6 - Piraadipartei 6 ettepanekut autoriõiguse reformiks

Rick Falkvinge ja Christian Engströmi raamatu The Case for Copyright Reform 2 peatükki käsitlus:

Moraalsed õigused jäävad muutmata - Tunnustame alati loomingu autorit. Huvitavam koht on siin sõnal “moraalsus”. Kui kirjutises kasutan gravitatsiooni valemeid siis kas peaksin viitama ka Newtonile. Ehk siis kas igasugune kirjutis peaks olema üks viidete jada. Või siis teine äärmus - kõik siin ilmas on looduse osa ja piisab siis viitest sobilikule jumalusele. Ketseritest teadlased ei ole ju teinud muud kui emakest loodust ainult maha viksinud ja nüüd nõuavad, et me tõstaks ta loojaga samale pulgale. Pakun, et piiri on seadusesse suhteliselt võimatu tõmmata. Moraalsus on siiski sügavalt individuaalne nähtus. 

Vaba mittekommertslik jagamine - koopia tegemine ja koopiate jagamine ilma kasumi saamise motiivita on lubatud tegevus. Huvitav on siin sõna “kasum”. Kas ainult rahaline. Järjest enam maksab tööturul isiku profoolio mitte akadeemiline õiend. 

20 aastat kaubandusliku monopoli - Varaliste ainuõiguste ajaga piiritlemine on hea ja selge moodus mida on lihtne tänasesse õigusesse sisse kirjutada. Valgustatus, tarbimise ja teadmiste kasv. Igati positiivne ettepanek. 

Autorikaitse õiguste registreerimine pärast 5 aastat - Nagu eelminegi ettepanek on seegi selgelt määratletav tegevus, mida on võimalik seadusesse sisse viia. Mõte, et varaliste õiguste säilitamise eest tuleb vara omanikul ka ise vähe vaeva näha on hea ettepanek. Viis aastat on piisav selleks, et teha edasise kasumlikkuse analüüs. 

Loomingu tükikeste kasutamise lubamine - Raske selget mahu piiri tõmmata. Mahtude korral on tegemist rohkem moraali küsimusega. Aga praegune olukord, kus mõne sekundi audio-video materjali kasutamist võib sind kurjategijaks teha, on tõesti jabur.

DRM keelamine - Sisuliselt riiklik ja suurkorporatsioonide legaalne nuuskvara, mis ahistab selgelt isikuvabadusi. Huvitav mitmele protsendile kodanikest selline asi sobiks? 

Piraadiparteile ma helget tulevikku ette ei ennusta. Kuigi nende missioon on igati asjakohane, arvan, et rahvas neile piisavalt mandaati ei anna. Seda põhjusel, et tegelikult ükski riik otseselt läbi oma ametkondade autoriõigust täiel määral ei realiseeri. Massiline pisipiraatlus on teema, mille menetlemiseks juriidiliselt väljendades “puudub avalik huvi”. Huvi puudub ka poliitikutelt, kuna otsest ja kiiret tulu (rahalist) selle teemaga tegelemisest ei tõuse. Küll aga pakub pinget teemade käsitlus, mis võimaldaks tänasest veebimajandusest maksude näol riigikassasse raha juurde saada. Pakun, et praegu nii suurelt ette võetud teema päädib vorst-vorsti vastu kauplemisega suurkorporatsioonide ja riikide, liitude vahel. Kahjuks saab riigi poolt pakutavaks vorstiks olla vaid DRM :-( ...

Nädalateema 5 - Kirjalik väljendusoskus kui hingepeegel

Kui ausalt ära rääkida, siis on nädalateemal kirjutamine suhteliselt nõutuks võtnud. Teadvustamata endale varem netiketi reeglitest, olen neist alateadlikult siiski kinni pidanud. Aja jooksul on välja kujunenud kohad mida külastan ja kohad mida kohe kindlasti enam ei külasta. Pigem väldin ebameeldivaid olukordi, kohti ja isikuid. Seetõttu mingeid kurioosseid näiteid isiklikust kogemusest välja pakkuda ei ole.

Näe võrgus hea välja - kõige enam häirib mind see, kui inimene ei suuda end kirjasõnas arusaadavaks teha. Ebameeldiv on lugeda pöördumist mis on lohakas, familiaarne või suisa düsgraafiline. Vabandan siinkohal juba ette nende ees kes tõepoolest eelnimetatud häire all kannatavad. Väidan, et kirjutatud tekst iseloomustab inimese isikuomadusi oluliselt adekvaatsemalt kui vahetu suhtlus. Eriti kehtib see vastassugupoolega suhtlemisel. Väline ilu, teesklus, manipulatsioon jne tekstilises väljendusvormis tähtsust ei oma. Kindlasti on kõik kogenud olukorda kus väline ilu on varjutanud nii mõnegi häiriva teguri. Tekstis ollakse aga suhteliselt alasti ja seeläbi tõuseb esile tõepärasem pilt indiviidist.

Siinkohal väike soovitus vanadele ja noortele. Ära tee ennast lollimaks kui sa tegelikult oled. Pane end korraks potentsiaalse lugeja rolli ja loe oma kirjatükk veel korra üle.

Nädalateema 4 - Pekka Himaneni 2004 raportist Soome parlamendile

Pekka Himanen toob arusaadavalt välja mitte ainult it sektori vaid kogu ettevõtluse käsitluse erinevused Euroopa, Aasia ja USA vahel. Huvitavalt on mainitud Singapuri mudeli paradoksi. Arenguks vajaliku vabadust on üheti nagu piiratud aga see toimib siiski - ka täna. Pakun, et meile reklaamitud tsensuur info vaba liikumise kohta on pigem kas meedia mull või kellegi tahtlik tegevus. Või on siis privilegeeritud (lisandväärtust loovatel isikutel) seisusel teised reeglid. USA “Silicon Vally” mudeli põhiteesist (nõrgad maha jätta) tekkivate ühiskondlike probleemide vastu on leitud rohtu. Isegi nii head, et praeguse administratsiooni juhtfiguur ei suuda kuidagi Obama Care´i tühistada. Tundub, et ajaga on riigi kõrgemal tasemel ikka väga põhjalikult tegeletud. Euroopa mudeli koha pealt - mida käega katsutavat oleme me teinud viimasel 13 aastaga?

Äärmuslike vaadetega (ka neofašhistlike vaadetega) poliitiliste jõudude toetus on suurenenud. Selline olukord peegeldab selgelt ühiskonnas valitsevat ebakindlust, hirmu ning suutmatust kohaneda uute oludega. Viimast infoühiskonna ja isikliku paani vaates täiendades - aeg-ajalt on ikka tahtmine küll lihtsalt “juhe seinast välja tõmmata”. Põlisoomlaste esile tõus 2011.a parlamendivalimistel tõestab selgelt, et Soome senine valitsus kuigi palju Pekka Himaneni soovitusi ellu viia ei ole jõudnud. Midagi (huvitav oleks teda mida) on siiski vähemalt Prantsusmaal ära tehtud. Macroni võit tähendas euroopalike väärtuste selget võitu. Või siis ehmatas Trumpi ja Brexit´it juhtumid rahva kaine mõtlemise radadele tagasi. 

Huvitav ja tõene on ka lähenemine multikultuursuse kasuteguritest. Mõned näited ajaloolistest kultuurikateldest ja nende edulugudest: 

Toledo 8. saj - vallutati sisuliselt kogu tänane Hispaania araablaste (mauride) poolt. Toledo muudeti piirkonna keskuseks. Olles igati salliv kõikvõimalike kultuuride suhtes oli Toledo märkimisväärseks teaduskeskuseks. Rekongista lõpus vallutati Toledo 1085 aastal Alfonso VI poolt, kel oli piisavalt oidu, et mitte raamatukogusid ja teadusasutusi maha põletada. Vastupidi Toledo säilitas kultuuri ja teaduskeskuse rolli. Teadlaseid kutsuti kokku kõikjalt. Oli sisuliselt ainuke piirkond kus otseselt maure ja juute nii julmalt taga ei kiusatud (vähemalt esimesed paarsada aastat). Tõlgiti enamik araabiakeelseid raamatuid - otsus, mis sisuliselt tegi eurooplastest need kes me täna olema.

Malta saar - 13.-15. saj. Samuti paljurahvuseline, erinevaid usundeid tolereeriv ning teadust ja majandust arendav piirkond. Valitsejate poolt teadlikult suunatud tegevus, millele ei suutnud pikka aega piiri panna ka paavst läbi Malta ordu. Viimane on tänaseni toimiv ordu, mille ümber punutakse isegi suuremat saladuseloori kui vabamüürlastele.

Veneetsia ja Balkanimaade Aadria mere poolsed alad 13.-16. saj - Balkanimaad olid suuresti kultuurisillaks ida ja lääne vahel. Mereäärsed alad olid enamuses Veneetsia mõjusfääris, mille poliitika multikultuursuse suhtes kandus suuresti üle ka ülejäänud aladele. Rahvastik on seal kogu aeg kirju olnud, kuid sel perioodil oldi eriliselt tolereeriv. Piirkonna tollane edu majanduses ja teaduses on ajalooline fakt. Eraldi võib välja tuua ka Montenegro mille eripäraks oli see, et Osmanite impeeriumil neid täielikult vallutada ei õnnestunudki.

Araablased ja Osmani impeerium - kuni suhteliselt hilise ajani siiski ülimalt tolerantne ühiskond kõikvõimalike usundite ja rahvuste suhtes. Võib julgelt väita, et valdav enamus Euroopa kultuurist ja teadusest on sellelt seltskonnalt imporditud. 

Kahjuks jääb meil multikultuursusest saadav kasutegur veel mõnda aega olemata. Vähemalt ei tehta selles suunas teadlike pingutusi. Väike tige natsiriik nagu me oleme.

Globaliseerumine peab olema vastastikune - mõte on kena, kuid tundub utoopilisena. Tugevamad nupud globaalsel malelaual on suuresti väljas oma huvide eest. Hea on siinkohal tuua esile just USA, kes ütleb selgelt välja, et esikohal on riigi huvid. Vabalt väljendatakse võimalust seda ka sõjaliselt tagada. Kusjuures viimast võimalust ei ole ükski teine riik ega impeerium nii mastaapselt varem kasutanud. Huvitav küll, miks reageeritakse Venemaa analoogsele väljaütlemisele nii valulikult. Põhiseaduse parandusega, mis ütleb, et oma kodanike huvide kaitsmiseks võib sõjalist jõudu rakendada ka väljaspool oma riigi piire on USAl kui ka paljudel teistel riikidel olemas. 

Ilmselgelt on Pekka Himaneni maailmavaade väga kosmopoliitne. Nõustudes täielikult tema poolt välja käidud teesidega pean siiski nende mastaapset (samaaegselt ja üle Euroopalist) rakendamist utoopiliseks. Kosmopoliitse pildi tunnetamine eeldab suhteliselt head haridust (erudeeritust), mõtlemis- ja analüüsivõimet, kriitikameelt, elukogemust. Et sellised ideid kiirelt ja efektiivselt riigi või Euroopa tasandil ellu viia eeldab eelkirjeldatud omadustega kodanike ja eelkõige riigijuhtide rohkust. Paneme nüüd Pekka Himaneni 2004.a ülevaate infoühiskonna väljakutsetest käesoleva valimiste konteksti ja mõtleme võimalikest positiivsetest arengutest edasi…

Isikliku arvamuse kohaselt raport põrutavalt uuenduslike mõtteid välja ei käi. Kõikide käsitluste kohta leidub ajaloost küllaltki palju näiteid. Küll aga on teemad hästi ja ülevaatlikult kokku kirjutatud, viisil mil raportit on nauditav lugeda.