Kui nüüd kõik ausalt ära rääkida, siis FTP klient programmi kasutamine oli see mis kunagi avas minu jaoks vaba maailma võluväravad. Filmid, mängud muusika… Pahupool küll, kuid Microsoft Windows populaarsuse taga on tõenäoliselt ühe tegurina ka piraatlus. Julgen arvata, et piraatlusega lubati tegeleda lausa teadlikult. Kui vaene idabloki kodanik niikuinii ühegi tarkvara eest ei maksa - las siis kasutab illegaalset, peaasi, et see on Windows.
FTP (File Transfer Protocol) - loodi India Kanpuri tehnoloogia instituudis tudeng Abhay Bhushan poolt 16. aprillil 1971.a (https://en.wikipedia.org/wiki/Abhay_Bhushan). FTP loomine lahendas teadusasutuste vahel suuremahuliste failide liigutamise probleemi. FTP tugevuseks on võimalus andmete alla laadimist poolelijäänud kohast jätkata ka katkenud ühenduse taastamise järgselt. FTP on mõningate modifikatsioonidega tänaseni laialdaselt kasutusel. Juhul kui kasutajal tuleb kusagilt suuremahulisi faile alla laadida siis, suunatakse ta tihtipeale FTP-d kasutama (FileZilla, SmartFTP, WinSCP). Muidugi on olemas ka FTP tugi juba brauserites, kuid seda piiratud kiiruse ja funtsionaalsusega. Tavakasutaja tõenäoliselt ei teadvustagi, et installeerides FTP klient programmi, paneb ta oma masinas püsti midagi muud kui n.ö. tavalise interneti. Näiteks kasutab FTP-d ruumiandmete levitamiseks Eesti Maa-amet. Pärast ruumiandmete avaandmeteks kuulutamisel 2012.a kasutas seda ka Soome Maa-amet. Kardeti küll, et failijagamise server jooksutatakse seepeale kohe kokku. Kuid D-day’l paisati entusiastlike inimeste poolt andmed ühtlasi üles ka BitTorrent keskkondadesse. Seega jäi koormus siiski madalaks. Ääremärkusena mainin et tollast litsentsilepingut loeti lihtsalt geniaalseks (http://www.maanmittauslaitos.fi/en/maps-and-spatial-data/expert-users/topographic-data-and-how-acquire-it/national-land-survey-open). Sisuliselt tähendas see, et kasuta kuidas tahad aga viita allikale ja ajale. Taanlaste oma (tegeleti samuti ruumiandmete “vabastamisega”) oli väidetavalt 21 lk pikk.
Alustades endaga diskussiooni elust enne 1991.a WWW tulekut, tekkis küsimus internetist kui terminist. Kuidas seda ikka käsitleda? Mõned peavad selle alguseks 1866.a Atlandi-aluse telegraafikaabli paigaldamist. Miks siis mitte juba elektrilise telegraafi loomist Thomas Samuel von Sömmering poolt 1809.a (https://en.wikipedia.org/wiki/Samuel_Thomas_von_S%C3%B6mmerring). Kui nüüd tugevalt üldistada, siis kas mitte ei ole internet lihtsalt üks järjekordne telekommunikatsiooni viis? Küll tuntavalt võimekam kui varasem, kuid mis siiski omab suurt ühisosa kõige varasemaga. Lähtudes siinkohal üldistusest, et tegemist on telekommunikatsiooniga katsun leida kas mõni varasem viis on üldse meie elust kadunud.
Valgusignaalid. sidesüsteemina kasutusel olnud pikka aega. Kirjapandud ajaloost näiteks kreeklased kasutasid kodeeritud sõnumite edastamiseks päikesekiiri peegeldavaid peegleid. Erinevad tuletornid jne. Tegelikult tänaseni jätkuvalt kasutusel näiteks merenavigatsioonis.
Suitsusignaalid. Minule olid nahksuka jutud ja Winnetou lapsepõlve lahutamatu osa. Samas värvilised suitusignaalid on ellujäämispakettides tänaseni kasutusel. Lisaks ka sõjanduses näiteks asukoha markeritena.
Helisignaalid. Kõikvõimalike helisignaalidega puutume pidevalt kokku transpordi sektoris.
Postiteenistus. Täiesti toimivana oli kasutusel assüürlastel juba 4000 aastat tagasi ja ei ole tänaseni kuhugi kadunud.
Tuvipost. Muutunud tänaseks rohkem spordiks kui kommunikatsiooni viisiks. Kuid mine tea mida need spioonid kõike ära ei tee et oma kirjavahetust salajas hoida. Ei ole küll otseselt kommunikatsioon, kuid tuvidposti on mitmel pool kasutatud piiriüleses narkootikumide veos.
Semafor. Eriti laialdaselt levis see Euroopas Napoleoni sõdade ajal. Esiti tundus, et see on tõesti telekommunikatsiooni viis, mis on tänaseks kadunud. Samas selle aluseks olev lippudega signaliseerimine on täiesti olemas. Näiteks spordivõistlustel.
Elektriline telegraaf. Pole ise kunagi telegrammi saatnud, saanud aga küll. Kuigi tundub, et tegemist on välja surnud valdkonnaga eksisteerib see tänaseni (nt https://www.itelegram.com/ ja kes viitsib võib müütidest lugeda ka https://itelegram.com/telegram/Myths_About_Telegrams.asp). Hilisem raadiotelegraaf on senini laialdaselt kasutusel.
Kõik muu nagu raadio- ja telefonside ning televisioon on juba nii uued asjad, et neid ei maksa siinkohal mainidagi.
Kokkuvõtlikult väidan, et ükski interneti eelne telekommunikatsiooni viis ei olegi lõplikult välja surnud. Ilmselgelt on needl minetanud oma varasema tähtsuse, kuid on seni kasutusel alternatiivse telekommunikatsiooni viisina juhuks kui “nett” maha kukub”. Tore, et vanasse kaevu ei ole sülitatud, sest internet nagu Tallinna linn on asi mis kunagi päris valmis ei saa.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar