Kui ausalt ära rääkida, siis on nädalateemal kirjutamine suhteliselt nõutuks võtnud. Teadvustamata endale varem netiketi reeglitest, olen neist alateadlikult siiski kinni pidanud. Aja jooksul on välja kujunenud kohad mida külastan ja kohad mida kohe kindlasti enam ei külasta. Pigem väldin ebameeldivaid olukordi, kohti ja isikuid. Seetõttu mingeid kurioosseid näiteid isiklikust kogemusest välja pakkuda ei ole.
Näe võrgus hea välja - kõige enam häirib mind see, kui inimene ei suuda end kirjasõnas arusaadavaks teha. Ebameeldiv on lugeda pöördumist mis on lohakas, familiaarne või suisa düsgraafiline. Vabandan siinkohal juba ette nende ees kes tõepoolest eelnimetatud häire all kannatavad. Väidan, et kirjutatud tekst iseloomustab inimese isikuomadusi oluliselt adekvaatsemalt kui vahetu suhtlus. Eriti kehtib see vastassugupoolega suhtlemisel. Väline ilu, teesklus, manipulatsioon jne tekstilises väljendusvormis tähtsust ei oma. Kindlasti on kõik kogenud olukorda kus väline ilu on varjutanud nii mõnegi häiriva teguri. Tekstis ollakse aga suhteliselt alasti ja seeläbi tõuseb esile tõepärasem pilt indiviidist.
Siinkohal väike soovitus vanadele ja noortele. Ära tee ennast lollimaks kui sa tegelikult oled. Pane end korraks potentsiaalse lugeja rolli ja loe oma kirjatükk veel korra üle.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar